Gooti stiil (12.-16. saj.)
- 16. saj. Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti (seda peeti metsikuks ja barbaarseks)
- Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. saj.
- Sündis Prantsusmaal (https://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil)
1)Varagootika (umbes a.1140 – 1200)
- Iseloomulikud väikesed, ilma sisemise jaotuseta aknad; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
2) Gootika õitseaeg (umbes XIII ja XIV sajand)
- Akendel on nüüd juba lihtne raamistik; võlvid on lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared; empoorid kaovad
- Umbes aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik muutuvad ikka mitmekesisemaks ja rikkalikumaks; trifooriumi taga olevasse müüri tekivad aknad (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
3)Hilisgootika (umbes 1400 kuni 1525)
- Flamboyant- ehk leekestiili valitsemise aeg
- Akendel on leekestiilis teostatud raamistik ja nad ulatuvad suurte arkaadideni; võlvid on varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; sammastel puuduvad kapiteelid ja roided ühinevad vahetult samba kerega; esinevad korv-, eesliselg- ja tjuudorkaared; detailid on äärmiselt rikkalikud (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
Arhitektuur
- Esikohal
- Ääretu toredus valitseb dekoratsioonides: arvukad viilud,tornikesed, ehisviilud, balustraadid, niśid, veesülitid ja fantastiliselt mitmekesised skulptuurkaunistused katavad kogu ehitist nagu mingi kivipits
- Tihti puudub trifoorium
- Teravkaar (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
- Sakraalne e. kiriklik kunst (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm)
- Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast
-tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused
-peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid
-Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, Lõuna-Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist
-ehituskeskuseks kujunes Tartu
- Tüüpiline linn on kitsaste tänavatega, mis lõppevad turuplatsil
- Majad on kitsaste, kõrgete fassaadidega
- Torn tavaliselt koonus (vihik)
- Roosaken
- Kõige toretsevam oli läänefassaad (http://www.slideshare.net/kajamurd/13gootika)
Skulptuur
- Peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine
- Arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole
-inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks
-rõivad - reeglina ulatuvad need maani - katavad keha endiselt täiesti kinni
*riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast kehast
- Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm)
- Välisarhitektuuri kaunistamisel mängis suurt rolli (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
Maal
- Mängis suurt rolli ehitise sisemuses
- Vitraazikunst e. klaasimaal- gooti maalikunsti kõige silmapaistvam osa
-aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga
-väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile
-klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse
-kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed'
*arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet
-hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga
*sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega
- Tahvelmaal
- 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures
*tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega (tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon) -inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik
-näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud
- Seinamaal (freskotehnika)